2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Kuna täiskasvanud õppija on orienteeritud nii vastuvõtmisele kui ka andmisele, siis kasutan seda teadmist nende õppeesmärkide analüüsimisel ja saavutamisel. Teades, et õppijad on oma varasemate kogemustega ja arendatud eneseteadvusega, aitan neil teha vajalikke muudatusi ja toetada analüüsi, et see uus info/oskus on neile vajalik. Selle jaoks kaasan ka kaasõppijate eneseanalüüse, sest kuuldest teiste kogemusi ja eesmärke, leiavad nad tihti, et see on ka neile tähtis. Nii on õppijad valmis oma hoiakuid muutma ja leiavad motivatsiooni end arendada. Kasutan harjutusi ja meetodeid, kus õppijal on võimalik oma koolitusvajadust või küsimust sõnastada ja kirja panna.
Näiteks Valgamaa Kutseõppekeskuse koolituse ruumis kasutan kolmnurkset püramiidi või teistes koolitusruumides kasutan kolme seina ( “tean”, “oskan”, “vajan juurde õppimist”; või “varem”, “nüüd” ja “tulevikus”) ja kleebitavaid märkmepabereid. Koolituse alguses panevad õppijad märkmepaberitele kirja oma eesmärke, kuid hiljem koolituse jooksul, peale eneseanalüüsi ja kuuldes kaasõppijate eesmärke, saavad nad märkmepaberid ümber tõsta või juurde kirjutada. Kasutan veebivahendid, näiteks Mentimeetri hääletamine, kus oma eesmärke ja saavutusi saavad õppijad koolituse jooksul hinnata skaalal 0 kuni 10 ( kus 0- ei tea või ei vaja ja 10- tean ja valdan väga hea tasemel) Selline meetod aitab ka neid õppijaid, kes algul arvavad, et neil eesmärke ei ole või kui nad ei näe neid selgelt ja ei oska võib-olla sõnastada. Toetan ja aitan neil individuaalselt märgata ka teadvustamata eesmärke ja siis neid sõnastada. On olnud olukordi, kus mitmetel õppijatel on küll eesmärk varem olemas, aga nad ei teadvusta ja ei sõnasta endale ootusi koolituse eesmärgina.
Viide tõendusmaterjalidele:
Pilt eesmärgid püramiid
Video ja koolituse programm
Koolituse programmis on planeeritud eemärgistamine, reflektsioonid, enneseanalüüsid
Pilt sein
Eesmärgid Padlett abil koolituse alguses. Koolituse jooksul
Näiteks Valgamaa Kutseõppekeskuse koolituse ruumis kasutan kolmnurkset püramiidi või teistes koolitusruumides kasutan kolme seina ( “tean”, “oskan”, “vajan juurde õppimist”; või “varem”, “nüüd” ja “tulevikus”) ja kleebitavaid märkmepabereid. Koolituse alguses panevad õppijad märkmepaberitele kirja oma eesmärke, kuid hiljem koolituse jooksul, peale eneseanalüüsi ja kuuldes kaasõppijate eesmärke, saavad nad märkmepaberid ümber tõsta või juurde kirjutada. Kasutan veebivahendid, näiteks Mentimeetri hääletamine, kus oma eesmärke ja saavutusi saavad õppijad koolituse jooksul hinnata skaalal 0 kuni 10 ( kus 0- ei tea või ei vaja ja 10- tean ja valdan väga hea tasemel) Selline meetod aitab ka neid õppijaid, kes algul arvavad, et neil eesmärke ei ole või kui nad ei näe neid selgelt ja ei oska võib-olla sõnastada. Toetan ja aitan neil individuaalselt märgata ka teadvustamata eesmärke ja siis neid sõnastada. On olnud olukordi, kus mitmetel õppijatel on küll eesmärk varem olemas, aga nad ei teadvusta ja ei sõnasta endale ootusi koolituse eesmärgina.
Viide tõendusmaterjalidele:
Pilt eesmärgid püramiid
Video ja koolituse programm
Koolituse programmis on planeeritud eemärgistamine, reflektsioonid, enneseanalüüsid
Pilt sein
Eesmärgid Padlett abil koolituse alguses. Koolituse jooksul
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
Esmamulje koolitusel on väga oluline! See käib nii koolitaja välimuse kui ka ruumi välimuse kohta. Ehk füüsiline tegur on esmalt väga oluline. Kuna minu koolitusvaldkond on arvutikoolitused, siis tihti koolitusruumi ümber paigutada ei ole võimalik. Sel juhul hoolitsen, et ruum oleks hästi ventileeritud. Enne koolituse algust panen seinale nätsudega naljakad ja targad väljendid ja tsitaadid. Kasutan ka sõnadeta muusikat vaikselt taustal (kas saksofon või muu). Võimalusel kasutan ka koridori ( qr koodide jahiks või isegi Actionbound või loquiz viktoriin õues), samal ajal õhustan arvutiklassi. Teoreetiliste koolituste jaoks muretsesin eriprojekte, et Valgamaa kutseõppekeskuses oleks innovaatiline klass, seal asub ka liikuv tahvelarvutite klass. Nodea toolid, mida võib kergesti rühmatööks kasutada (paaris, neljakesi jne). Kui teen koolitusi väljastpool, siis mulle meeldib paigutada ruum nii, et istuksime ringis, ilma laudadeta (kui otseselt palju kirjutada ei ole vaja)- nii jääb palju ruumi harjutamiseks ja muuks aktiivsemaks tegemiseks. Koolituse ajal püüan ka istuda rohkem, et olla õppijatega samal tasemel. Enne koolitust teen valmis ja trükin välja koolituse ruumi sildid ( muu koolitusmaterjal) ja panen üles. Trükin välja registreerimislehed, panen valmis lisakirjavahendid ja vett
Hea ja usaldusväärne õhkkond koolitusel on väga oluline. Nii sotsiaalse kui ka emotsionaalse keskkonna loomiseks kasutan erinevaid jäämurdmise harjutusi. Leidsin, et loo jutustamine märkmepaberite abil (vahepeal Magisto abil monteerime isegi animatsioon) on väga hea vahend, sest soodustab respekti ja austust. Kannatus kuulamise ajal arendab oskust teisi kuulata. Koolituse alguses lepime kokku telefoni ja arvutite kasutamises ning toimimise hilinemise korral. Jälgin, et minu kommentaarid julgustaksid vapralt oma arvamust avaldama. Valin sõnu valele või ebatäpsele kommentaarile. Ütlen näiteks “See on huvitav mõte, aga vaatame mis kodulehel on” või “Teiega nõustuksin väga palju, kuid vaatame, mis viimati on ka edukalt kasutust leidnud”. Nii märkamatult saan parandada vale ütlemise jne. Näiteks ükskord õpetajate koolitusel üks eakas, kuid väga kogenud õpetaja ütles: “Ja se plika hakkab mind õpetama”. Naersin talle sõbralikult ja ütlesin “Ei – ei, ma ei õpeta, ma vaid jagan kogemusi”. See soodustas edaspidist head atmosfääri väga. Õppijaid kes arvavad, et on asjatundjad (arvutikoolitusel), kasutan kui partnerit näiteks abistamisel. Palun neil istuda minu arvuti taga ja ütlen, mida edasi vajutada ning ise olen vaba, et teisi aidata. Alati luban kaasõppijatel üksteist aidata ja kõrvale istuda, et toetada neid, kellel arvutioskus ei ole nii hea. Nii areneb enese olulisena tajumine ning samuti koostöö tahe.
Koolituse jaoks otsin läbi positiivsed ja julgustavad lood, et “süstida” enesekindlust, et digimailm ei ole nii hirmutav ja nad saavad hakkama. Inspireerin õppijaid avastama uusi alasid, kus õppijatel neid oskuseid läheb vaja. Julgustan neid kartmata erinevaid funktsioone proovima (et ei oleks hirmu, et vajutan midagi valesti või teen midagi parandamatut) nii märkavad õppijad, kuidas arenevad ka nende intellektuaalsed võimed ja tekib motivatsioon jätkuvalt uut omandada.
Viide tõendusmaterjalidele:
Füüsiline ruum ( kahe liikmeline rühm, neljaliikmeline rühm, seinad)
Nodea toolide abil moodustatud rühm,
Loquiz koolitus väljas, Alatskivi lossis
Enda tehtud sildid, koolituse materjalid, mapid , ajakava, reg. lehed, reklaam, media teade, Postimees artikkel
Koolituse video ( hea õhkkond koolitusel)
Koolituse programm Erialane vene keel teenindustöötajatele 60 H etteplaneeritud erinevad meetodid
2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajadusel muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Lähtudes õppimise kolme astmelisest mudelist, aitan ja suunan õppijaid aru saama koolituse vajadusest neile isiklikult. Koolituse alguse ehk häälestus on minu jaoks väga tähtis, siin ei ole vaja kiirustada, see ei ole koht, kus aega säästa. Äratan koolituse teema vastu huvi, kui märkan, et seda algul ei ole. Teadvustame varasemaid teadmisi ja planeerime oma eesmärke. Tutvumine, eesmärgid, sisu ja õpiväljundid, hindamismeetodid ning sõbraliku atmosfääri loomine on selles etapis väga olulised. Õppijatele, kes ei ole ammu koolitustel käinud, on ka see koht, kus aidata ja toetada aktiviseerida nende õppevõimeid. Tähenduse mõistmise faasis säilitan hea koolituse tempo, hoian koolituse alguses äratatud huvi elus. Analüüsime, kui palju uut oleme selleks hetkeks õppinud ja kus saame uusi teadmisi/ oskusi juba kasutada. Tähtsal kohal on õppijate eneseanalüüs (ehk refleksioon). Ning koolituse tagasiside. Kindlasti see on koht, kus õppijad hea meelega varem lõpetaksid ja koju läheksid, kuid selles lepime kohe koolituse alguses kokku. Toon näitena hooned, mille ehitamine on alustatud, kuid ei ole lõpetatud. (Seisavad nad linnades pooleldi valmis). Võrdlen neid hooneid koolitusprotsessiga, kui me hästi alustasime ning koolitusprotsess sujus hästi, kuid kui me ei ole saanud seda lõpetada analüüsides ja kokkuvõtteid tehes, siis oleme nagu need poolvalmis majad. See näide meeldib paljudele ning tavaliselt on kõik nõus oma alustatud “ehitusobjekti” lõpetama. Digikoolituse läbiviimisel, ei ole võimalik ühte ja sama koolitust viia läbi samamoodi kui kaks tilka vett. Koolitajana kogun tagasisidet ja avastan, et saan teisiti teha või ajakava ümber planeerida. Kuid ka õppijate rühmad on erinevad. Kui kasutan koolitusel õppijate enda digitehnikat, siis ei pruugi sama rakendus neil samamoodi välja näha, sellega tuleb arvestada ning planeerida muid tegevusi neile, kes teemaga jõuavad kiiremini valmis.Selle jaoks kasutan loovaid ülesandeid neile kes antud etapiga kiiremini hakkama saanud ja tegelen individuaalselt nendega, kes abi vajavad. Pakun harjutusi, kus õppijad võtavad endale koolitaja rolli ja ise loovad õppevideosid või koostavad õppematerjale. Kui avastan, et üks õpperühm ei tahtnud eriti kaasa minna mingi ülesandega, asendan või muudan seda järgmise koolituse jaoks. Näiteks üks rühm ei soovinud postitada Padletisse oma puhkuse pilte. Asendasin selle ülesandega “Minu unistuse puhkus” ehk kuhu nad tahaksid minna. Õppijate sära tuli silma tagasi ning ülesanne oli hea meelega sooritatud. Järgmisel sama- temaatilisel koolitusel viisin läbi muudatused, arvestades seda kogemust. Teine näide, kui õpetajate koolitusel on kohal eri ainete ja valdkondade esindajad, siis koolitusel õppematerjali luues, palun neil kasutada nende oma järgmise nädala tunni teemasid või muid oma ainetunni materjale. Nii õpivad nad paremini ja samuti loovad ka enda jaoks midagi kasulikku. See mõjub paremini, kui mina oleksin mingi ülesande neile ette andnud ja nad vaid kordaksid samm-sammult minu järgi. Kui märkan, et ajakavas ettenähtud kohvipaus on veel ees, kuid auditoorium on vaimselt väsinud ja aktiivsus langeb, siis kui koolituse korraldus lubab (näiteks termos ja küpsised on juba ruumis), küsin, kas õppijad eelistaksid pausi varem. Kui märkan, et mingi moodul vajab sügavamalt uurimist, siis pühendan sellele rohkem aega või luban järgmiseks korraks teha pikema õppevideo iseõppimiseks. Kui märkan, et rühma vaimne aktiivsus ei ole tõsise mooduli jaoks valmis, tõstan moodulid ümber. Tihti mõjutavad koolitust ka ilmastiku tingimused (drooni koolituspäeval näiteks) ja pean sisse viima mitte planeeritud muudatused. Leian, et minu varane ettevalmistus lubab teha koolituse paindlikumaks. Kui see ei ole võimalik, teen väikese pausi, jutustades huvitavat lugu (teemakohast) või näitan mingit uut põnevat vidinat IT turul. Linna- ja maainimeste vajadused on ka erinevad, sellest tuleb ka muuta näiteid, linke, vahepeal tuleb luua ka uued harjutused.
Viide tõendusmaterjalidele:
Video koolituse ajal muutsin koolituse kava, arvestades vajadusi
Erialane vene keel teenindustöötajatele 60H ESF õppekava. Muutsin seda Pühajärve SPA vajadustele. Õppijatel on võimalus sisule ka ettepanekud teha
Koolitusematerjal
Viide tõendusmaterjalidele:
Video koolituse ajal muutsin koolituse kava, arvestades vajadusi
Erialane vene keel teenindustöötajatele 60H ESF õppekava. Muutsin seda Pühajärve SPA vajadustele. Õppijatel on võimalus sisule ka ettepanekud teha
Koolitusematerjal
2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Lühiajalistel arvutikoolitustel, mida enamasti viin läbi, on tihti võimatu jõuda kõikide grupi arengufaasideni. Kuid kutsekooli õpetajana ja õpetades täiskasvanute rühmi kuni pool aastat, näen erinevad gruppe ja olen kogenud erinevad juhtumeid. Grupi arengufaasi pikkused, tihti sõltuvad ka grupi varasematest kogemustest ja grupi kohal käimisest (töökohapõhise õppe puhul on tihti raske haiglatöötajate graafikuga üks ja sama grupp kokku saada). Kuid mitmepäevaseid teoreetilisi koolitusi läbi viies alati hoian meeles grupi arengufaase (sõltuvus-, konflikt- eraldumis- ja koostööfaas) ning produktiivsust, rahulolu ja koostöövõimet nende faasides. Kui märkan, et grupp ei ole valmis ajakavas ettenähtud tegevuste jaoks, siis tõstan moodulid või õppeblokid omavahel ringi. Oma koolitaja “taskutes” hoian häid nippe, harjutusi, lugusid, et maandada pingeid ja väsimust. Kui grupp on konfliktifaasis, siis eemaldun ja ei sekku, kuid pakun loovaid ülesandeid (näiteks koos filmi tegemine, kus nad peavad ise rollid jagama, rollid ümber suunama). Siiani ei ole kogenud juhtumeid, kus pidin sekkuma või kus minu sekkumine oleks väga oluline olnud. Sekkun ainult, kui loovülesanne vajab rahalisi kulusid, mis ei ole otse koolitusega seotud.
Koostööfaasides alati toetan gruppe positiivse ja konstruktiivse tagasisidega. Teen nagu „helikopteri“ vaate ülevalt. Rühmatöös jälgin, et kõik panustaksid koostööle, kui grupp esitab vastuse (kui ühine arvamus), jälgin et erinevad inimesed saaksid seda teha. Kui grupis (rühmas) on keegi vahele jäetud, püüan delikaatselt sellest grupile märku anda.
Viide tõendusmaterjalidele:
Gruppi protsessi juhendamiseks planeeritud tegevused.
Ruumi näide
Koostööfaasides alati toetan gruppe positiivse ja konstruktiivse tagasisidega. Teen nagu „helikopteri“ vaate ülevalt. Rühmatöös jälgin, et kõik panustaksid koostööle, kui grupp esitab vastuse (kui ühine arvamus), jälgin et erinevad inimesed saaksid seda teha. Kui grupis (rühmas) on keegi vahele jäetud, püüan delikaatselt sellest grupile märku anda.
Viide tõendusmaterjalidele:
Gruppi protsessi juhendamiseks planeeritud tegevused.
Ruumi näide
2.5 Hindab õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, valides sobivad hindamismeetodid.
Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv, sellepärast püüan valida sellised hindamismeetodid, kus õppija oleks ka osaleja ja saaks oma edukaid ja vähem edukamaid samme ise varem märgata. See aitaks märgata neil koolitust tervikuna ja seoseid eesmärkidega, sisuga ja saavutatud tulemustega. Hindan tavaliselt kujundavalt või hindamistabelid kasutades. Loovülesannete hindamiseks, loome hindamismudelid koos õppijatega (abiks ja alustamiseks kasutan keskkonda). Siis igaüks teab, mis see „hea töö on ja teab, mida järgida töö sooritamisel”. Näiteks õpetajakoolitusel projekti hindamiseks koostasime hindamismudeli koos õppijatega. Paar punkti alguses pakkusin mina, ülejäänud pakkus auditoorium isen ing kriteeriumite sõnastuse tegid ka õppijad ise. Kasutasime jagatud Google Docs tabelit, mida võisid kõik paranda. Hindamismudel sai valmis ja hiljem tehtud töö hindamise ajal, avastasid õppijad, et üks oluline kriteerium oli puudu (autoriõigus ja idee kordumatus). Kuna hindamismudel oli interaktiivne, saime kohe pakutud muudatuse sisse viia. Ning edaspidi oma töös õpetajad said kasutada uuendatud mudelit.
Mobiilirakendusega tehtud tööd, testime kohe koolitusel ning rühm analüüsib ja testib kaaslaste töid.. Annavad tagasisidet ja soovitusi üksteisele. Pikaajalistel koolitustel olen kasutanud portfooliot, (Google Drive näiteks), kus õppijad teevad oma kausta ja koguvad sinna lingid töödest, mida nad koolituse ajal on teinud. Koolituse lõpul esitavad portfoolio hindamisele (hindan tööde olemasolu, teostamise kvaliteeti, autoriõiguseid, innovaatilisust, koostöövahendide kasutamise oskust). Olen väga õnnelik, kui mitu kuud peale koolitust saan e-posti teel rõõmustavaid sõnumeid, kui kasulik see portfoolio oli ja kui palju õpetaja professionaalses arengus see aitas. Kutsekooli täiskasvanute taseme tundide puhul kasutan rakenduskavas kirjeldatud lävendi saavutamise kriteeriumeid ja hindamismeetodeid.
Viide tõendusmaterjalidele:
Koolituse programm
Näide õppija portfoolio jagatud Drive abil ja esitatud hindamiseks
Koolituse läbinu hindamismudel
Hindamismudel
Koolituse programm Vene keel teenindustöötajale 60 H ja õpematerjal